TEST “NLP neli kommunikatiivset stiili”

NLP-s eristatakse suhtlemise nelja stiili (auditiivne, visuaalne, kinesteetiline ja digitaalne). Test aitab teadvustada, millist kommunikatiivset stiili te kasutate.
Test aitab paremini mõista iseennast ja teadvustada valikuid, mida te igapäevaselt teete. Määratledes teiste inimeste suhtlemise stiilid, on võimalik mõista nende unikaalsust ja miks nemad talletavad informatsiooni just sellisel viisil nagu nad seda teevad. Rakendades teadmisi suhtlemise stiilidest on võimalik tõhustada ja parendada pere- ja paarisuhteid, arendada töösuhteid ja kogeda teadlikkust endast.

Vastake 10 küsimustele, jaotades väidete vahel punktid 1-st 4-ni:
4 – on väga õige
3 – enam-vähem õige
2 – just kui on õige, aga võib olla ka mitte
1 – üldse ei ole minu oma

Pane oma vastustele vastavad väärtused 1 2 3 või 4 ja arvuta punktide arv.

1. Ma võtan uusi ideid vastu, lähtudes …
– enda intuitsioonist ja emotsioonist
– sellest, kuidas idee kõlab
– sellest, kuidas see idee näeb välja
– detailsest analüüsist

2. Konflikti puhul mõjutab mind kõige rohkem …
– vali hääl ja partneri intonatsioon
– kuivõrd hästi ma saan näha partneri vaatenurka teemale
– partneri argumenteeritav ja loogiline mõttekäik
– kuivõrd partner peab lugu minu tunnetest

3. Teistega suheldes pean oluliseks
– kuidas ma olen riides ja kuidas ma näen välja
– jagada oma tundeid ja kogemusi
– teada, et mind mõistetakse õigesti
– et mind kuulatakse ja kuuldakse

4. Kui minule esitatakse tähtis küsimus, ma …
– kuulan tähelepanelikult ja küsin hiljem üle veendumaks, et ma mõistsin partnerit õigesti
– võtan pausi, et kõike mõtestada ja leida õigeid sõnu
– hindan võimalust võtta paus ja oodata kuni vastus ise kerkib minu sees üles
– vastan kiiresti, toetudes tekkinud kujutluspildile

5. Ma arvan endast, et …
– olen häälestunud kõigele sellele, mis mind ümbritseb
– olen võimeline kergesti talletama uusi fakte ja infot tervikuna
– suhetes olen tundlik ja paindlik inimene
– olen loov isiksus, kes on võimeline töötlema suurt infokogust

6. Ma avan ennast teistele siis, kui…
– teised on võimelised mõistma, mida ma tunnen
– teised on võimelised nägema minu vaatenurka teemale
– teised kuulavad suure tähelepanuga mida ja kuidas ma räägin
– teised tunnevad huvi minu poolt antud sõnumi sisu kohta

7. Kui ma teen teiste inimestega koostööd ühises projektis, siis ma kõige rohkem tahan …
– täiendada protsessi enda ideedega
– osaleda planeerimise ja analüüsi protsessides
– juhtida sündmuste järjestikkust ja jälgida selle täitmist
– aidata luua usaldusväärseid suhteid meeskonnas

8. Juhul, kui mulle kirjeldatakse mingit sündmust, siis …
– mul oleks kergem seda asja näha
– olen võimeline meelde jätma lihtsalt kuulates
– tahan kindlasti kirjutada üles
– soovin, et mulle esitatakse loogiliselt ülesehitatud faktid

9. Stressiolukorras on mul kõige keerulisem …
– usaldada inimesi, situatsiooni või mõtteid
– olla taktitundeline, sest olen otsekohene ja impulsiivne
– eristada, kus on minu tunded ja kus on teise inimese omad –
– olla paindlik ja muuta jooksvalt paika pandud plaane

10. Ma pean loomulikuks ja lihtsaks …
– avastada enda sees motivatsiooni
– teadmist, kus ma saan uusi ideid rakendada
– minna kergemat vastupanu teed
– organiseerida ja planeerida sündmusi

Kirjutage punktide summa igale stiilile:

V _______ А _______ К _______ O _______

NLP TESTI võti:
1 = К А V O 6 = К V А O
2 = А V O К 7 = А V O К
3 = V К O А 8 = V А К O
4 = А O К V 9 = O А К V
5 = А O К V 10 = O А К V

Mida tähendab erinev punktide arv erinevate tähtede all? Suurem punktide arv vihjab Teie juhtivale representatsiooni süsteemile ja siseneva informatsiooni tõlgendamise viisile. Väiksem punktide arv tähendab seda, et Te eelistate kasutada seda representatiivset süsteemi kõige vähem. Võrdne punktide arv erinevate süsteemide all näitab, et Te eelistate kasutada kahte representatiivset süsteemi võrdsel tasemel.

NLP TEST “Kui hästi te orienteerute NLPs?”

Saage mõnu lõbusatest vastustest, kuid ärge unustage, et lõbusa vormi taga on tõeterad. Kontrollige ennast, kui palju te teate NLP kohta. Valige pakutud variantide vahelt kõige paremini sobiv vastus.

 

Kalibreerimine on :
  • jahimehe püssi valik jahitava looma suurusest lähtuvalt
  • varjatud sõnumi lugema õpetamise protsess eesmärgiga midagi avastada
  • teise inimese teadvustamata mitteverbaalsete reaktsioonide lugemise protsess
  • suhtlemissituatsioonis nähtavate käitumuslike võtmete ja kindlate sisemiste reaktsioonide võrdlemise kaudu
  • distantsi sättimine eesmärgiga saavutada parema kvaliteediga pilti
Liitumine on ..:
  • kahe erineva eseme kokku ladustamine eesmärgiga luua üks tervik
  • teise inimese käitumise osaline kordamine eesmärgiga tugevdada rapporti seisundit
  • soov meeldida partnerile
  • on sama, mis rapport
Partneri juhtimine on:
  • enda käitumise muutmine eesmärgiga hoida rapporti situatsioonis, et partner järgiks muutust ja muudaks ka oma käitumist
  • dünaamiline protsess subjekti liigutamiseks ruumis
  • partneri vedamine punktist a punkti b
  • ühe inimese poolt teise inimese mõjutamine, eesmärgiga, et ta teeks miskit, mida taotleb esimene inimene
Presuppositsioon on:
  • positsioon teise positsiooni ees
  • pertseptuaalne filter – suhtumine, hoiak, vaatenurk  ehk sügav oletus objekti, inimese või situatsiooni kohta
  • arvamus selle kohta, et on mingi mõte või sõnum, millest räägiti enne seda, kui baassõnum sai välja kuulutatud
  • loogilise  arutluse pressimise all tekkinud positsioon
Predikaadid on:
  • diktaatide eelnev substants
  • protsessi sõnad, mida inimene valib objekti kirjeldamiseks
  • negatiivset ja destruktiivset sisu omavad sõnad
  • predikaat on lause või valem, mis sisaldab ühte või mitut muutujat
Reaalsuse kaart on:
  • maastiku geograafiline kaardistus
  • unikaalne arusaam maailmast, mida inimene loob, baseerudes enda kogemusele.
  • NLP diletantide eest varjatud kaart
  • kaart, kus on peidus kogu tõde maailma kohta
Juhtiv representatiivne süsteem on:
  • süsteemide süsteem
  • informatsiooni talletamise süsteem, mida inimene kasutab kõige sagedamini  teadvustatud mõtlemise ja oma kogemuse organiseerimise eesmärgil
  • mälu organiseerimise süsteem
  • efektiivseid mõtlemisprotsesse segav süsteem
Rapport on:
  • ettekanne oma ülemusele
  • usaldusliku, harmoonilise ja koostoimivale suhtele orienteeritud kontakti loomine partneriga
  • võimalus teha midagi meeldivad partnerile
  • molekulaarsete ainete segregatsiooni moodus eesmärgiga avastada struktuurset konsensust
Loogilised tasandid on:
  • tasandid, kuhu ei pääse ükski blondiin
  • sisemine hierarhia, milles iga järgnev tasand on psühholoogiliselt mahukas ja omab suuremat mõju
  • viis tõestada enda seisukohast lähtuvat tõde
  • loogiliste inimeste mõtlemise organiseerimise viis
Inkongruentsus on:
  • geomeetriliste kujundite ühtimatus
  • vastuolu sisemise seisundi ja välise käitumise vahel
  • mõtlemise tõhustamise viis
  • kongruentsuse kaotamine kognitiivse dissonantsi tõttu
Submodaalsused on:
  • miski, mis on seotud modaalsustega
  • representatiivsete süsteemide struktuursed erinevused , mis kujunevad inimese sisemiste representatsioonide põhjal ning moodustavad modaalsuste erinevaid tüüpe
  • sisuline ja semantiline täide vastavalt kogemuse representeerimise integraalsele tunnusele
  • moest läinud ja arhiivi pandud ese
Ressursid on:
  • nafta, süsi, gaas, vesi….
  • erinevad vahendid, mille abil on võimalik saavutada tulemusi: füsioloogia, seisundid, mõtted, kogemus, inimesed, sündmused, vara
  • raha ja teised rahavahendid
  • on miski, millest jääb alati puudu
Representatiivsed süsteemid:
  • kogemuse kodeerimise süsteemid: visuaalne, kinesteetiline, auditiivne…
  • ettekujutuse kvaliteeti soosivad süsteemid
  • käitumismustrite süsteemid, mida eelistatakse eliitühiskonnas
  • tagasinaasmise süsteemid
Ökoloogia on:
  • veevarude puhtuses hoidmine
  • subjekti ja väliskeskkonna omavahelise seose terviklikkus. Sisemine ökoloogia  on isiksuse mõtete, käitumise, võimete, väärtuste ja uskumuste inkongruentsus
  • väärtushinnangutepõhine maailma suhtumise viis
  • ülikooli teaduskond
Sensoorselt põhjendatud kirjeldus on:
  • informatsioon, mida on kerge jälgida ja kontrollida erinevate modaalsuste abil
    argumenteeritud fakti kirjeldus
  • tõe põhjendamise ja kirjeldamise viis
  • empiiriliselt kontrollitud informatsioon
Visuaalsed ligipääsu- võtmed on:
  • silmade liigutuste kindlad suunad, mis aitavad kaardistada mõtlemisviisi: visuaalne, auditiivne või kinesteetiline
  • lähisuhetele uksiavavad flirtimise märgid nagu pilgutamine, silmadega kutsumine, silma tegemine
  • ligipääs infole, kas inimene magab või mitte
  • indiviidi kognitiivse tegevuse väljendusviisi eksistentsiaalselt tingitud mustrite vaimne peegeldus
Ankur on:
  • paadi paigal püsimise element
  • kindla reaktsiooniga seotud igasugune stiimul
  • naiselikkuse ja mehelikkuse sümbol
  • stabiilsuse element inimestevahelistes suhetes

 

 

TAJUMISE POSITSIOONID

Tajumise positsioonid – on viis vaadata situatsioonile ja kirjeldada seda erinevatest vaatenurkadest. Tajumise positsioone eristatakse NLP-s selleks, et aidata inimesel kirjeldada ennast/enda tegevust efektiivsemini. Selleks kasutatakse nn. kolmikkirjeldust – kolm tajumise positsiooni. Inimene sageli näeb situatsiooni “kitsalt” ja alati ei suuda leida palju erinevaid mõtteid, ideid. Kasutades erinevaid vaatenurki, saab ta hinnata situatsiooni teisiti.

Iseenda vaatamine teise inimese pilguga on sisuliselt sarnane protsess iseenda vaatamisega teise inimese pilguta. Sel juhul me asendame teist inimest iseendaga. Ja vaatame ennast iseenda kõrvalolija pilguga. See õpetab ennast analüüsida neutraalsemalt, kuna kõrvalpilk on oma olemuselt dissotsieerunud pilk.

 

  1. Tuleta meelde või kujutle tulevikus toimuvat konkreetset suhtlemist, läbirääkimist.
  2. Mine I positsiooni ja tuleta meelde/kujuta ette enda seisukohad, mõtted ja tunded
  3. Mine II positsiooni ja kujuta ette teise inimese seisukohad, mõtted ja tunded. Vaata ennast teise inimese pilguga
  4. Mine III positsiooni ja vaata mõlema osapoole peale – milles seisneb erinevus/sarnasus (seisukohad, mõtted, tunded)

SUBMODAALSUSED JA MÄLESTUSED

Submodaalsused on sensoorsed üksikelemendid, millest koosneb inimese kogemus. Nende abil me eristame üht kogemust teisest. Kõikidel kogemustel, mälestustel ja uskumustel, mida meie aju on talletanud, on olemas oma submodaalne struktuur.

Me ei saa muuta meie mälestuste sisu. “See sündmus” on toimunud ja meie võimuses ei ole aega tagasi pöörata. Mida me aga saame teha, on “sellesama kogemuse” submodaalse struktuuri muutmine. Muutes oma submodaalseid ettekujutusi, saame me muuta “selle kogemuse” tähendust enda jaoks.

Seega oskus muuta kogemuse omadusi annab inimesele võimaluse muuta “sellesama kogemuse” subjektiivset üleelamist.

 

  1. Minu mälestused:
  2. …..
  3. …..
  4. …..
  5. …..
  6. …..
  7. Kuidas ma tajun enda mälestusi?

 

  1. Kas ma olen sellega rahul?

 

  1. Milliseid SBM muuta, et mälestus oleks minu jaoks optimaalne?

MUUDAME HALVASTI SÕNASTATUD EESMÄRGID HÄSTI FORMULEERITUD EESMÄRKIDEKS

Eesmärgi saavutamine algab inimese peas. Paljud inimesed ei teadvusta selle tehnoloogiat ja nende jaoks see protsess kulgeb intuitiivselt. Kui mingis konkreetses situatsioonis puudub selge plaan või soov, siis on kahtlane, et jõuad sihini. Tähtis on selge formuleerimine sõnades enda jaoks.

 

  1. KELLE EESMÄRK SEE ON? KAS SEE ON MINU VÕI KELLEGI TEISE EESMÄRK?

Sageli inimese enda jaoks teadvustamata täidab teiste inimeste poolt antud eesmärke. Või inimene sunnib ennast midagi tegema sellepärast, et see “teda paluti”. Mõtle sellest, mida sina

tahad, mitte aga sellest, mida teised sinult tahavad!

 

  1. KAS EESMÄRK ON PÜSTITATUD POSITIIVSELT?

Eesmärk peab olema sõnastatud positiivses vormis. Meie aju ei saa aru, mida tuleb saavutada, kui eesmärgis sisalduvad eitused. Mida ma tõeliselt tahan?

 

  1. KAS MUL ON KÕIK VAJALIKUD RESSURSSID OLEMAS?

Selleks, et liikuda eesmärgi suunas ja saavutada seda, mul peavad olema kõik selleks vajalikud ressursid. Kuidas ma saan kõik vajalikud ressursid?

 

  1. KAS MINU EESMÄRK ON KONKREETNE?

Eesmärgi sõnastus peab olema konkreetne ja arusaadav. Eesmärk stiilis ma tahan olla õnnelik on üldistus, Kus, millal ja kellega ma tahan saavutada eesmärki? Milline on minu esimene samm?

 

  1. KUIDAS EESMÄRGI SAAVUTAMINE MÕJUTAB TEISI EESMÄRKE, INIMESI JNE.?

Eesmärk peab olema ökoloogiline, mis tähendab igasuguste vastuolude puudumist selle saavutamisel.

MINU PÄEVA PROGRAMMEERIMINE

EESMÄRK on siin selliste +märkide leidmine, mis kodeerib iga konkreetse tegevuse positiivsena või minimaalse riskiga ebaõnnestumise osas. Inimene peab isegi tegevuse ebaõnnestumise (tulemuse mittesaavutamise korral) leidma positiivset sõnumi, mis peegeldab

kasu saamist tegevusest. Pole õige teha sellist tegevust, mille kodeeritud kasutegur ei vasta oodatud tulemusele. Siin on oht selles, et inimene leiab sellised märgid, mis temast ei olene ja seetõttu ebaõnnestumise risk koheselt tõuseb. Järelikult tuleb sätestada sellised märgid, mis on saavutatavad ja on inimese enda kontrolli all.

 

Hommikul, kui oled üles ärganud, mõtle (nagu alati) päeva tegevustele.

Loetle olulised tegevused. Nüüd kujuta ette, et päev on lõppenud ja sa mõtled juba möödunud päevale.

Millised märgid ütlevad sulle, et see oli hea (väga hea) päev?

Millest sa tunned rahuldust (rõõmu)?

Kujuta ette iga märki eraldi ja selle kujutluse elemente (submodaalsusi). Loetle.

EESMÄRGI JA EESMÄRGIVABAD KESKKONNAD

Inimesed elavadki erinevates keskkondades. Mõnede jaoks on lemmikuks eesmärgikeskkond, kus nad tunnevad ennast väga hästi. Teiste jaoks on ”eesmärk” sõna, mis ei oma mingit suuremat tähendust. Nad elavad elu ”mööda voolu” – kuhu elu suunab, sinna nad ka jõuavad. Mõlemal on õigus kasutada oma elu nii, nagu nad soovivad seda teha. Ühes keskkonnas elavad inimesed ei mõista sageli teise keskkonna inimesi ja vastupidi. Sest teine keskkond läheb vastuollu enda arusaamisega sellest, kuidas tuleb elada. Tuleb aru saada, et Sinu valitud viis on lihtsalt üks viis paljudest ja mitte midagi enamat.

Inimesel võib üks või teine valdkond muutuda kas eesmärgikeskseks või eesmärgivabaks. See juhtub siis, kui on saavutatud mingid sihid ja uusi pole veel jõudnud mõelda või inimene on väsinud „pidevast rabamisest“.
Allpool olev tabel aitab Sul paremini näha enda hetkeseisu erinevates sinu elu valdkondades.

Mõtle igale valdkonnale, kirjuta valdkonnaga seotud eesmärgid ja hinda nende hulka.

  • Töö
  • Pere
  • Isiklik elu
  • Sõbrad
    Maksimum eesmärke   Palju eesmärke    Keskmiselt eesmärke   Üksikud eesmärgid    Eesmärgid puuduvad

 

Analüüs

1. Kas ma olen rahul eesmärkide hulga ja seisuga (selle valdkonna eesmärgid
nõuavad minult rohkem või vähem aega ja energiat)?

2. Mida ma tahaks muuta – eesmärkide hulka konkreetses valdkonnas või nendele
kulutatavat aja ja energia hulka?

3. Kas oled selle üldise eesmärgi SEISUGA rahul (nt muuta mõned elu valdkonnad eesmärgivabaks või sisustada mõni valdkond eesmärkidega jne)? Milline oleks sinu EESMÄRKIDE SEISU järgmine etapp?

KUHU KAOB SISEPINGE?

Töö ja kodu vahel on vaja pidada mõttelist joont, et hoida neid lahus. Selleks, tuleb “maha jahtuda” ja häälestuda koduseks eluks, mitte aga kiiruga joosta koju enda väljaelamiseks.
Kui kodu on sinu jaoks mahalaadimise ja päeva emotsioonide ladestumise koht, siis tuleb mõelda kas kodus on selleks piisavalt ruumi. Tuleb vahepeal kõik maha laadida ja mitte tassida koju igasugust kulunud kraami. Vastasel juhul sinu kodu meenutab muuseumi, kus on kogutud igasugust virisemist ja kaebamist. Kodu ei ole prügimägi ja pereliikmed ei ole psühhoterapeudid.

MÕTLE, kuhu sa paned enda tööpäeva jooksul tekkinud sisepinget:


Sa pead avastama vähemalt ühe toimiva VIISI, vastasel juhul kõik pinged ja mured vabalt liiguvad sinu töö ja kodu vahel, nakatades lähedasi inimesi ja miski ei saa neid peatada. Märka milline on Sinu enesejuhtimise tehnika, mis aitab Sul seada ette piir töö ja kodu vahel.

SISEMINE KRIITIK JA POSITIIVSED KAVATSUSED

Selleks, et õppida muutma oma mõtteid või juhtima neid, sobib ”Positiivsete kavatsuste”

tehnika. Sul on võimalus õppida leidma positiivseid kavatsusi teise inimese ebaadekvaatses,

sinule mittesallitavas käitumises. Selle omandamine eeldab, et oskad leida vastuse küsimusele

– Millised positiivsed kavatsused peituvad inimese konkreetse käitumise taga?

– Miks solvab üks inimene teist? Miks muutub teine “mõrtsukaks”? Ta ei näe hetkel teisi

valikuid, ta on vaene valikute poolest. Me ei pea seda heaks kiitma, kuid võime mõista ja

selle mõistmine aitab endal mitte ”käivituda”. Me võime süsteemi destruktiivselt

käivitada, kuid võime ka mitte, säästes ennast sellega haiget saamisest.

– Mis on see põhjus, et me ei talu konkreetset teise inimese tegu või käitumist? Selle

põhjuse leidmine ja mõistmine aitab vältida enda destruktiivset käitumist. ”Iga käitumise

taga peitub positiivne kavatsus”.

1. SÜNDMUSE ISELOOMUSTUS

Kujutlus sündmusest, mis piirab sind selle sündmuse läbimisel?

2. ENDA KRIITIKU ISELOOMUSTUS

Kas see on pilt, hääl või tunne?

3. SUBMODAALSUSTE MUUTMINE

Muuda visuaalseid, auditiivseid ja kinesteetilisi submodaalsusi, hinnates kuidas see mõjub

kogu situatsiooni tajumisele.

4. Milline positiivne EESMÄRK on sinu KRIITIKUL?

Küsi oma KRIITIKULT – milles seisneb sinu positiivne eesmärk minu suhtes? Millist KASU

sa saad sellest?

METAFOORSE KEELE KASUTAMINE KÕNES

Igal inimesel on olemas intuitiivne lingvistiline kompetentsus ja oma unikaalne suhtlemise
stiil. Lingvistiline kompetentsus on rohkem kui lihtsalt sõnade-lausete ütlemise oskus. See on
tegelikult mõtlemise oskus. Üks väga hea viis nii tavalise kui ka kriitilise vestluse pidamiseks
on metafoorse keele kasutamine. Mille poolest on metafoorne keel eriti hea?

1. Metafoorne keel aitab ületada teise inimese vastupanu ja liikuda edasi.
2. Kui teine inimene on juba eelnevalt kaitseseisundis, siis loogiline ja ratsionaalne keel
ei ole alati kasutamiskõlblik (kuna kaitsereaktsioon ei ole ratsionaalne, vaid emotsionaalne).
Siin aitab samuti metafoorse keele kasutamine teise inimese kaitseid leevendada.
3. Metafoorne keel on suunatud parema ajupoolkera funktsioonidele, mis paljudel inimestel
on vastutavad emotsionaalse tasakaalu eest.
Tihtipeale mõjub metafoorne keel paremini kui loogiline (eriti probleemsetes olukordades),
kuna inimesel on võimalik endal sellest “oma” sõnum leida. Kui inimesel on probleem, küsi
alati, kas ta tahab kuulda lugu, mis sinul tema probleemiga seoses “meelde tuli”. Kui ta tahab,
räägi talle metafoorne lugu, mis konteksti sobib. Väga võimalik, et ta leiab ise endale sellest
abi.

Mõtle välja kolm hüpoteetilist vestlust (nt. hinna soodustus, töölt vaba päeva saamine).
Kasuta enda poolt valitud piltide metafoore, et sinu sõnum muutuks tugevamaks (mõjuvamaks).

KUIDAS OLLA TEISE JAOKS HEA VESTLUSPARTNER?

Inimesed käituvad suhtlemissituatsioonides erinevalt. Nad toetuvad oma mineviku

kogemustele ja saadud oskustele, et kujundada enda tuleviku. Igaüks meist tahab lõpmatult

olla veelgi parem võrreldes praeguse hinnanguga.

Suhtleja ülesandeks on pakkuda vestluskaaslasele sellist nägemust, vaatenurka, mis oleks

tema jaoks uudne ja hariv, loogiline ja „teistsugune”.

Teema käsitlus peab olema:

 tabav

 uudne (uus)

 loogiline endale ja teistele

 jälgitav

Vali üks suhtlus minevikust. Hinda teemade käsitlust nelja kriteeriumi abil:

Tabavus 1 … 2 … 3… 4… 5

Uudsus 1 … 2 … 3… 4… 5

Loogilisus 1 … 2 … 3… 4… 5

Jälgitavus 1 … 2 … 3… 4… 5

Mõtle nüüd ühele lähitulevikus toimuvale vestlusele. Kuidas üles ehitada teema käsitust, et

see oleks mõjusam?

FAKTID JA USKUMUSED

Oma elus me pidevalt puutume kokku erinevate sündmustega (faktidega). Igale sündmusele

(faktile) me omistame mingisugust tähendust. Kuid see, millist tähendust me anname, määrab

ka meie edaspidiseid valikuid sellesama fakti (kogemuse) suhtes. Näiteks, kui tähendus on

edu, siis see loob suuremaid valikuid võrreldes tähendusega läbikukkumine.

1. Lõpeta lause!

1) … et see lause oleks fakt

2) … et see lause oleks uskumus

– Kui ma olen õnnelik, siis…

– Kui teine suhtleb minuga, siis…

– Mind ei karistata, kui …

– Kui ma aktiivselt end kehtestan, siis …

2. Koosta lause, mis koosneb:

1) Nii faktist, kui ka uskumusest

2) Faktist ja uskumusest, seejuures faktist tuleneb uskumus

3) Faktist ja uskumusest, seejuures uskumusest tuleneb fakt

Minu must esmaspäev

 „MINU MUST ESMASPÄEV“ 

Harjutus aitab vaadata enda päevasündmusi ja neid töödelda. Selles sisaldub õpetus sündmuste hinnangu muutmisele. See on harjutus, mille abil õppida „enda mõtteid keerama“ positiivsemaks. Igal inimesel on erinev oskus seda teha. Mõni teeb seda intuitiivselt, osates nii enda elus kerkivaid sündmusi mõtestada viisil, et see aitab neil edasi liikuda ja elu üle rahuldust tunda.

A. Minu päevasündmused:

+ sündmused: – sündmused:

………………… …………………

………………… …………………

………………… …………………

………………… …………………

………………… …………………

B. Sündmused, milles peab leidma positiivseid ja negatiivseid  mõtteid:

pastedGraphic.png

C. Tee enda negatiivsed hinnangud positiivseteks:

Minu „musta esmaspäeva”

sündmused:              Muud sündmused minevikust: Tuleviku sündmused:

ELU KOOSKÕLASTAMISE 3 SAMMU TEHNIKA

1. Mida tähendab minu elu minu jaoks praegu?

2. Mida ta võiks tähendada?

3. Mis on minu jaoks tõesti oluline (10 kõige olulisemat asja)?

4. Kuidas minu praeguses eluviisis peegelduvad asjad ja situatsioonid, mis on minu jaoks

olulised (väärtused)?

5. Millist kolm sammu ma saan teha selleks, et muuta minu elu paremaks?

6. Millised kohustused annavad minu elule mõtet?

7. Millised üleelamised annavad minu elule mõtet?

8. Millised saavutused annavad minu elule mõtet?

9. Mis aitab mul tunda ennast õnnelikuna?

10. Kuivõrd minu praeguses eluviisis on olemas:

1) Üleelamised, mis annavad minu elule mõtet?

2) Kohustused, mis annavad minu elule mõtet?

3) Saavutused, mis annavad minu elule mõtet?

11. Millist kolm sammu ma saan teha selleks, et tunda rohkem rahuldust elust?

12. Millist kolm sammu ma saan teha selleks, et minu elus oleks rohkem mõtet?

13. Millist kolm sammu ma saan teha selleks, et olla õnnelik?