Uskumused
NLP TAUSTOLETUSED EHK SÜSTEEMSED USKUMUSED
Allpool on loetletud 20 NLP süsteemset uskumust. Mõni uskumus on koos laiema seletusega, mõnel juhul saad inspireeruda eelmistest ja ise otsida tõlgendusi-vasteid uskumustele.
1. Kaart ei ole territoorium.
2. Iga inimene on unikaalne.
Iga inimese maailma mudel on unikaalne ja selle sõnum on, et me austame üksteist sellisena, nagu me oleme. Inimese teistsugune vaatenurk (kaardi reaalsus), et tähenda et nad eksivad ja neil on oma õigus.
3. Igaüks teeb antud hetkel parima valiku.
Inimene teeb alati oma parim valiku antud hetke kaardi reaalsusest lähtuvalt. Valik võib olla ennasthävitav, veider või õel, kuid inimesele endale tundub see parim viis edasi liikumiseks. Aidates inimesel uuendada tema kaarti loote sellega rohkem valikuvõimalusi. Teine vaade sellele taustoletusele on, et me kõik tegutseme vastavalt oma teadlikkuse tasemele, mis on meile antud hetkel kättesaadav. See on ka põhjuseks, miks inimesed kahetsevad oma mineviku tegemisi, kuna käesoleval hetkel on suurem teadlikkus ja selle toel ületatakse ka oma praegune kahetsus mineviku üle. Seega parandades oma hetke perspektiive, seda rohkem omame valikuid minevikku, olevikku, tulevikku.
4. Ei ole läbikukkumist, ainult tagasiside.
See on jõuline eeldus, mis aitab elus hakkama saada. Kõik teevad vigu ja kogevad tagasilööke. Te võite valida, kas lasete soovimatutel tulemustel end teelt kõrvale juhtida või omandate õppetunnid, mis teie ette kerkisid ja proovite uuesti tõkkeid ületada. Muretsemine hoiab teie mõtteid kinni minevikus ja probleemides. Kui aga uurite juba saavutatud tulemusi, isegi kui need on soovimatud, siis võite fokuseerida oma tähelepanu võimalustele ja edasi liikuda. Tavaliselt tähendab „tagasiside“ sisendit või reageeringuid teiselt inimeselt. Selle eelduse kontekstis on tagasiside tähendus laiendatud, nii et see sisaldab ka mingi konkreetse olukorra tulemust või tagajärge.
5. Igat tegu juhib positiivne mõte.
Käitumine on alati väärtuslik mingil aja hetkel. Viha on kasulik, kui keegi on rünnaku all. Kontekstis väljas olev viha eesmärk võib olla püüe panna teist inimest mõistma, kuid see ei pruugi olla kasulik ja saavutada soovitud eesmärki. Kui mõistate positiivset eesmärki, mis on põhjuseks, miks inimene käitub mingil konkreetsel ebaproduktiivsel viisil, siis võte suurendada oma paindlikkust ja koos sellega oma suhtlemisvõimet. Seejärel võite kaasa aidata soovimatu käitumise muutmisele, rahuldades käitumise eesmärke mõnel positiivsel viisil.
6. Kommunikatsiooni tähendus seisneb tema efektis.
See on üks NLP põhilisi uskumusi. Me eeldame, et kui teine inimene saab meist valesti aru, siis on probleem temas, ehk kuulajas. Nii verbaalne kui mitteverbaalne käitumine käivitab meis tagasiside. Suhtlemise eesmärk on saada tagasisidet, jõuda tulemuseni. Hea suhtleja ei ole see, kes on hea suhtleja ja info edastaja, vaid see kes saab sooviud vastuse. Olenemata sellest kui väärikad olid suhtlemise eesmärgid, sõltub vastastikuse mõjutamise edukus sellest, kuidas kuulaja teie sõnumi vastu võtab, mitte teie eesmärkidest. Me alati suhtleme kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Ka vastuse puudumine on informatsioon, näiteks kui inimene ootamatult lõpetab rääkimise ja vaikib.
7. Igale probleemile leidub lahendus.
8. Edu aluseks on käitumise ja mõtlemise paindlikkus.
See tähendab, et inimene kellel on kõige rohkem käitumise valikuid see kontrollib süsteemi. Igal alal, valdkonna kõige pädevamad inimesed on need, kellel on kõige suurem käitumise variatiivsus. Neil on käitumise valikud, mida kolleegidel ei ole. Iga kord kui piirame oma käitumuslikke valikuid anname konkurentsieelise kolleegidele. Kui teil on võimalik igas olukorras erinevalt reageerida, on suurem võimalus, et jõuate tulemuseni.
9. Vaim ja keha on üks tervik.
Üks mõjutab teist. Meie silmade liikumine näitab meie sisemist meele töötlemist. Samuti ka kõne tempo ja hingamise rütm. Nii nagu meie käitumine näitab meie mõtete tööd, nii võib ka teatud käitumuslikud muudatused mõjutada meelte toimimist. Näiteks istudes toolile võite tajuda endas väsimuse tunnet.