Lugu väikesest puurilinnust.

Üks lind oli juba väga pikka aega elanud oma väikeses puuris. Tihti vaatas ta puurivarbade vahelt aknast paistvat aeda ja puid. Ta nägi teisi linde vabalt ringi lendamas ning üsna tihti mõtles ta , mis tunne võiks olla kui …..
Kui lind nende asjade peale mõtles, tundis ta oma südant alati erutusest põksumas.
Mõnikord maandus mõni teine lind aknalaual, et veidi puhata ja nägi toas olevat puurilindu. Ta imestus oli suur – kuidas saab midagi niisugust üldse olemas olla. Väike lind puuris – kujuteldamatu!
Just sellistel hetkedel oli puurilind kõige õnnetum.
Ühel päeval unustas omanik puuriukse valla. Lind vaatas läbi lahtise ukse välja ja tundis suurt ärevust.
Seejärel märkas ta, et ka aken oli lahti jäänud ja ta süda põksus erutusest aina kiiremini.
Ta arutles oma võimaluste üle mitmel korral ja tegi seda veel päikeseloojangulgi kuni lõpuks omanik tuli ja puuriukse kinni pani.
Mistahes põhjusel eelistas puurilind vabadusele ikkagi turvalisust.