Kõik on Sinu kätes
Ühes väikeses linnas elas Tark. Kõik linnaelanikud austasid ja armastasid teda, sest ta aitas neid alati õigete vastuste ja nõuannetega ning oli lahke ja abivalmis. Samas linnas elas ka Kade inimene, kes tahtis kõigile näidata, et Tark ei ole üldse nii tark. Ühel päeval mõtles tema välja plaani: lähen püüan kinni ühe liblika, võtan ta oma pihkude vahele ja lähen linnaväljakule, kus kõik on taas Targa ümber kogunenud.
Astun kõigi nähes tema juurde ja küsin: Tark, kui sa oled nii tark, siis tead sa kõiki õigeid vastuseid. Mul on siin pihkude vahel üks liblikas — ütle, kas ta on elus või surnud… Kui ta siis vastab, et elus, siis ma surun märkamatult peod kokku ning näitan, et liblikas on surnud. Kui ta vastab, et surnud, siis ma teen peopesad lahti, liblikas lendab ära ning kõik näevad, et Tark eksis.
Olles oma plaaniga väga rahul tegigi kade inimene kõik nagu kavandatud ning astus linnaväljakul Targa juurde, ise liblikat peos hoides. „Tark, kui sa oled nii tark ja tead alati õigeid vastuseid, vasta mulle — mul on pihkude vahel üks liblikas, kas ta on elus või surnud?”… Tark vaatas sügavalt kadedale inimesele silma ning vastas: „Kõik on Sinu kätes.”