Kõik, keegi, mõni, mitte keegi.
See on lugu neljast inimesest, keda kutsuti KÕIK, KEEGI, MÕNI, MITTE KEEGI. Ükskord pidi KEEGI tegema tähtsat tööd ja KÕIK oli kindel, et MÕNI teeb seda valmis. MÕNI võiks ju seda teha, kuid MITTE KEEGI tegi selle ära. KEEGI sai selle peale kurjaks, kuna see oli KÕIKide töö. KÕIK arvas, et MÕNI võiks seda teha, aga MITTE KEEGI teadis, et KÕIK ei saanud sellega hakkama. Lugu lõppes sellega, et KÕIK süüdistas KEEGIt, kui MITTE KEEGI tegi seda, mida pidi tegema MÕNI.